Walmart, Oaklandis. Tulime poest välja ja selline vaatepilt. Kes aru ei saa siis aken on katki. Selle akna taga oli Jaani kott koos passiga, mida me enam ilmselt ei näe. Lihtsalt kurvaks teeb. Ja vihale ajab ka.
Natuke lohutas meid asjaolu, et kolm parkimiskohta meist edasi oli teine selline auto veel. Sakslased, samuti rendiautoga. Kui meie kaotasime ühe koti, ühe passi ning mõned prillid, siis nemad kaotasid kaks suurt kohvrit koos riiete, dokumentide, erinevate sertifikaatide ja diplomitega. Lisaks reisisid nad väikse lapsega. Nagu kohaletulnud politseinik ütles, siis juhtub seda praktiliselt iga päev ning arvatakse, et selle sama poe turvameestel on seal oma osa mängida. Kolmanda ohvriga samast piirkonnast kohtusime autorendi leti juures, kui läksime autot välja vahetama. Seega jah, töö oli korralik ja planeeritud. Üks tunnistaja ütles, et tegemist oli uue ja uhke Mercedesega, mille roolis tumedanahaline mees ning kõrval naine, kes siis kotte vedas. Autol numbrimärki ei olnud. Ka see pidi politsei sõnul tavaline olema.
Õnneks sain kohe Aadule ja Kristile helistada, et nõu küsida, mida sellises olukorras teha. Hetkel polegi muud, kui peama ootama, et New Yorki jõuaksime. Sealt saame saatkonnast paberi, mis Jaani maalt välja lubab. Seni hoiame hinge kinni, et siselendudel õnnestuks reisida id-kaarti või juhilubadega.
Täna käisime tujutõstmiseks ühes Napa Valley veinimõisas. Aga sellest ja teistest senistest San Francisco seiklustest pikemalt juba järgmine kord.
Musi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar